AJALUGU

Tori Mõisa ajalugu

Tori (Torgel, Torri) mõis – algusest tänapäevani

Tori Mõis (TĂĽri vald, Tori) asub TĂĽri–Näsuvere maantee ääres väikevoorel – paekivist krohvitud hoone, mille kõrval on ilusast ĂĽhtlasest plaatjast kollakashallist dolomiidist kuivati. Esimesed teated pärinevad aastast 1474. Mõis on saanud alguse Näsuvere veskikohast, mis kuulus Gert Goess Barthold Riszbitterile.

Alates 1569. aastast kuulus veskikoht Hansz Wartmannile. Peale veski kuulusid temale Tori talu, Luisza veski ja Rikkassaare talu. 1620. aastal läksid need valdused Herman Nierodtile.

Aastast 1686 teatakse Torit juba mõisana, mis kuulus Särevere mõisale. 1725. aastal rentis mõisa proua Mahnerburg koos kolme külaga, milles oli 13 peret. Perekond Nierodtile kuulus mõis kuni 1732. aastani, seejärel panditi 1734.-1739. aastani Carl Magnus von Reinherile.

Alates 1744. aastast kuulus Tori Johann von Uexküll Guldenbandile. Tema järglased andsid selle rendile koos 160 elanikuga 1789. aastal Georg Johann von Wrangelile. 1811. aastal rentis mõisa Paul von Bucer. Aastatel 1816-1818 oli omanik Gustav Evald von Scharenberg, kellele kuulus ka 214 elanikku.

1833. aastal ostis mõisa Justinus Frey. Viimane omanik enne riigistamist 1919. aastal oli tema lapselaps Dietrich Frey, kes mõisa riigistamise järel siirdus Saksamaale. Tori Mõisa juurde kuulus veel Tännasilma karjamõis. Vanimateks taludeks loetakse Mättaste talusid.

Tori Mõisa härrastemaja on oma tänapäevase välimuse saanud 19. sajandi II poolel.

Pärast riigistamist asus selles hoones kool. Alates 2002. aastast on mõisahoone eravalduses.
Hooneid ümbritseb 1,9 ha suurusel maa-alal park. Parki ilmestavad kõrgeealised tammed.

 

Fotod Tori Mõisa omanike kohta enne mõisate riigistamist 1918-1920 on avaldatud Rahvusarhiivi kodulehel:

http://www.ra.ee/fotis/search.php?FO_kas_album_yksik=on&FO_kas_album=on&FO_album_id=521042&FR_yksus=200&order=place_desc&

 

KOHTUMISENI TORI MĂ•ISAS!